Čouggâd määccǩeed puäkknjid, saaʹmi meersažpeeiʹv blog lij eʹpet tääiʹben – da vuõssmõs vuâra pukin kooumin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin! Âʹte pueʹtted tiõrvân mieʹldd še aanarsäämas da tâʹvvsäämas – di teâttlõs lääddas še!

Ouddâl ko čiŋlmõõvât lååǥǥid, ǩeärddeet siõmmna. Mõʹnt õõlǥči õlmstâʹtted ǩiõlltiõttu vuâđđõõvvi hypoteettlaž teâđaid säʹmmlain?

Tõʹnt, ko statistikkteâđ säʹmmlain jeäʹt puuʹtʼtuku tän pooddâst, håʹt tõn vuäitči puuʹtʼted.

Seämma teâđ vuäitčeš puuʹtʼted Lääʹddjânnmest õhtteeʹl sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõõǥǥ jiõnstemvuõiggâdvuõttniiʹǩǩid di vueʹllâkksaž oummid Statistikk-kõõskõõzz persoonteâttvääraid. Luâđlânji nuʹtt što huõltet oummi teâttsuõjâst GDPR meâldlânji.

Jiõčč tuâjj oʹnnsteʹči joba eežža uuʹcces tuâjjmeäʹrin da kuulin. Lopp-puäđõssân vuäǯǯčeš rekisteerid vuâđđõõvvi, maaiʹlm mettkääʹvest samai šiõǥǥ kvalitteeʹtt data, joba eeʹǩǩlååji äiʹǧǧjoukkaunnstõssân da kõõjjõstuʹtǩǩummšitää.

Da seämma vuäitči tueʹjjeed Taarrâst da Ruõccâst še pääiklaž sääʹmtiiʹǧǧi da statistikkveʹrǧǧniiʹǩǩi õhttsažtuâjast.

Koozz teâđ taarbšet?

Mâʹte Indigenous Navigator -seiddõõzzâst peäggtet, teâđ alggmeerain taarbšet:

Što vueiʹtet seuʹrrjed, mäʹhtt säʹmmlai ooumažvuõiggâdvuõđ di alggmeervuõiggâdvuõđ teâuddje da ouddne.

Što säʹmmlain vuäǯǯat vuõigg teâđ ouddmiârkkân mättmateriaalid.

Što tieʹđet, muʹvddem åårrmõõžžin säʹmmla jieʹlle da mäʹhtt jieʹllemåårrmõõžž lie ouddnam.

Što tieʹđet, koʹst sääʹmpäärna jälste da koʹst taarbšet säʹmmlaž ouddpeâmmʼmõõžž da jieʹnnǩiõllsaž mättʼtummuž di ǩiõljeälltummuž.

Što tieʹđet, koʹst säʹmmlaž senioor jälste da koʹst taarbšet sääʹmǩiõllsaž kääzzkõõzzid.

Što vuäǯǯat teâđ õhttsažkååddlaž tuʹmmstõktuâj tuärjjan.

Što vueiʹtet ǩieʹppeed mainstõttum oummi vaʹstteemlossõõzz, koon pirr Helga West ǩeeʹrjti mõõnni čõõuč.

Ânnʼjõžmaaiʹlm ǩiõttʼtõõlât da åblkââʹstet statistikkân da tõin vuåǯǯum teâttan. Mäʹhtt tän maaiʹlmest piʹrǧǧee ääʹšš, koid jeäʹt čuäʹjtuku lååkkan? Mäʹhtt vueiʹtet metteed ouddnummuž leʹbe vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž täi teâđaitää?

Säʹmmlai mieʹrr Sääʹmjânnam åålǥbeäʹlnn lij šuurab ko ǩiõlltuâǥǥžest seʹlvvan

Mõõnni eeʹjj mainstem tõʹst, koin kooʹddin jälste oummu, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž. Ååʹn veeʹlptep, mâiʹd vuäǯǯat šõddâm- da jälstemkååʹdd vuâđald tieʹtted oummin, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž.

Eeʹjj 2020 Lääʹddjânnmest jälste 4 100 ooumžed, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž, koin Lääʹddjânnmest šõddâm da jälsteei leʹjje 3 900.

Oummin, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž joordam oummid, koin jiiʹjjes, leʹbe uuʹccmõsân õõut puärraz leʹbe maaddârpuärraz jieʹnnǩiõllân lij mieʹrǩǩuum sääʹmǩiõll. Joouk vueiʹtet jueʹǩǩed še jieʹnnǩiõllsain da ij-jieʹnnǩiõllsain. Lââʹss meäʹrteeʹlmest vuäitt lookkâd muu kueiʹt eeʹjj mââiårra ǩeeʹrjtam blogstan.

Oummin, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž leʹjje 2 300 säʹmmlai dommvuuʹdest šõddâm da 1 600 jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest šõddâm.

Jieʹnnǩiõllsain 1 300 (56 %) da ij-jieʹnnǩiõllsain 1 000 (42 %) leʹjje šõddâm Sääʹmjânnmest, koʹst seeʹst eeʹjj 2020 jälste 1 400 ooumžed.

Sääʹmjânnmest šõddâm oummin, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž jeeʹres årnn Lääʹddjânnma siirdčõõttâm leʹjje 900, täin jieʹnnǩiõllsa leʹjje 400 da ij-jieʹnnǩiõllsa 500 ooumžed.

Tõi mieʹrr, kooi jieʹnnǩiõllân lij iʹlmmtum sääʹmǩiõll, šõõddi eeʹjji 1990 da 2020 ääiʹj dohat ooumžest 1 600 ooumžen. Sääʹmjânnmest jälsteei jieʹnnǩiõllsai mieʹrr põõžži miâlggâd seämma mieʹrren šõõddeeʹl čueʹtt oummin. Jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest jälsteei jieʹnnǩiõllsai lååkkmieʹrr šõõddi sõrgg nelljǩeârddsiʹžžen 600 ooumžen. Muttsest 60 proseeʹnt šõõddi oummin, kook leʹjje sõddâm da jälste Sääʹmjânnam åålǥbeäʹlnn.

Sääʹmjânnmest jeeʹres årnn Lääʹddjânnma siirrdčõõttâm oummi vueʹss leäi 40 proseʹntted muttsest. Oummin, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž ij-jieʹnnǩiõllsai mieʹrr šõõddi 30 eeʹjjest 1 100:st 2 300 ooumžen. Šuurmõs vueʹss muttsest šõõddi Lääʹddjânnmest jälsteei ij-jieʹnnǩiõllsaž oummi koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž meäʹrest, kååʹtt šõõddi 2,5-ǩeârddsiʹžžen. Tän muttsest 97 proseʹntted šõõddi oummin, kook lie šõddâm da jälste Sääʹmjânnam åålǥbeäʹlnn. Sääʹmjânnmest jeeʹres årnn Lääʹddjânnma siirdčõõttâm oummi vueʹss leäi 3 proseeʹnt muttsest.

Tän puuʹtt uʹvddi täʹrǩstõõllmõõžž vuâđald šuurmõš tueʹjjeei oummin, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž jälstummšest jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest lie jieʹnnǩiõllsai siirdčõõttmõš dommvuuʹdest di hypoteettlaž ij-jieʹnnǩiõllsai šõddmõš da jälstummuš jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest.

Jõs täʹrǩstõllum oummin, koin lij sääʹmǩiõlltuâǥǥaž leʹčče puk säʹmmla, Sääʹmteeʹǧǧ iʹlmmtam säʹmmlai lååkkmeäʹr eeʹjjest 2019 åålǥbeälla kuâđđjeʹče 6 200 ooumžed. Täin Sääʹmjânnmest jälsteʹče 1 900 da jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest 4 300 ooumžed.

Tuõttvuõđâst säʹmmlai mieʹrr jeeʹres årnn Lääʹddjânnmest âʹte lij jiânnai šuurab ko ǩiõlltuâǥǥaž vuâđald piâzzât täʹrǩstõõlât.

Buori sámi álbmotbeaivvi!

Pyeri säämi aalmugpeivi!

Šiõǥǥ saaʹmi meersažpeeiʹv!

Hyvää saamelaisten kansallispäivää kaikille!

Jovnna Ovllá Hánno Juhan, Juho Keva, reâugg pâʹjjaktuaarân Statistikk-kõõskõõzzâst da siâzztââll säʹmmlai da läddlai õhttsaž historiast persteei oummid Mäccmõš, maccâm, máhccan – kotiinpaluu -čuäjtõõzz Meersažmuseost, koozz jäʹrstet ougglõsvuäʹpstummšid še.